Sissejuhatus filosoofiasse
valikul võrreldakse olemasolevaid väärtuseid selle ideaalsega, mis on meie meeltes. Ometi, kui seda kõige ideaalsemat pole olemas, on nii
palju õnnelikult koos eksisteerivaid paare- naised loobuvad täiuslikkusest ning aksepteerivad seda kõige ligilähedasemat varianti, mille
nad leidsid. Kas seepärast üldse usutaksegi Jumalasse, sest temaga pole isiklikult kohtutud ning keegi ei saa meie jaoks ümber lükata seda
meeltes püsivat täiuslikkust? Või kui me kohtuksimegi Jumalaga, kas siis pettuksime oma täiuslikus kujutelmas ning lõpetaksime
uskumise või automaatselt välistaksime võimaluse, et kohtusime Jumalaga ning usume veel täiustatud varianti Jumalast. Kui aga üks täius
oli juba olemas, kuidas saaksime luua uue täiuse?
Minul pole täiuslikust olendist pilti. Vähemalt pole ma seda enda jaoks selgeks mõelnud. Kuna ma Jumalat ei usu, ei oma ma ka pilti
temast. Öeldakse et iga ema silmis on tema laps täiuslik