Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
kahevõitlusi hageja ja kostja võitluses, kusjuures oli lubatud kasutada alamasse
rahvakihti kuuluvaid palgalisi võitlejaid. Kohtupidamine ise pidi toimuma lageda taeva
all, pühas paigas ja pühal ajal. Kohtuistungit juhatas kohtunik, tema käske täitis
kohtuteener. Kohtuniku ümber istusid poolringis otsustajad, vagad ja ausad inimesed,
kes paistsid välja hea maine, suursugususe ja vanuse poolest. Otsustajad pidid leidma
lahendi ja kohale tulnud kohtukogukondlased pidid selle ühehäälselt heaks kiitma. Tõde
tähendab arhailise õiguse mõttes sellist olukorda, mis oli millegagi rikutud ja mis tuli
taastada. Seega oli protsess mitte tõe väljaselgitamine, vaid vormikindel maagia selle
säilitamiseks. Õigusel oli maagiline tähtsus, mida püüti iga hinna eest korras hoida.
Protsessil võis kahtlusalune end vandega puhastada. Ent vanne tuli anda täpselt
eeskirjade kohaselt, ilma kokutamata, õige sõnastuse ja juurde käivate vastavate
liigutustega