A.dumas Kolm musketäri terve raamat
väga ebameeldiv, 'vaid seepärast, et ta oli äärmiselt rahutu ning hirmul. Kogu öö veetis ta
pingil istudes ja vähimagi krõbina puhul võpatades. Kui esimesed päikesekiired ta
kambrisse tungisid, näis talle, et koiduvalgus on omandanud leina-värvingu.
Äkki kuulis Bonacieux, kuidas riivid eest tõmmati. Ta kargas hirmunult püsti. Ta
uskus, et teda tullakse tapalavale viima. Kui ta aga oodatud timuka asemel nägi ilmuvat
lihtsalt eilset komissari ja kohtukirjutajat, oli ta valmis neile kaela langema.
«Kulla mees, teie asi on eilsest õhtust saadik üsna keeruliseks muutunud,» ütles talle
komissar. «Ma soovitan teil kõik puhtsüdamlikult üles tunnistada, sest ainult teie
kahetsus võib kardinali viha vaigistada.»
«Aga ma olen ju valmis kõik üles tunnistama,» hüüdis Bonacieux, «vähemalt kõik,
mis ma tean. Küsige, palun.»
«Kõigepealt, kus on teie naine?»
«Ma juba ütlesin teile, et ta on röövitud.»
annaabi.ee 
