Eesti keele vormiõpetus
mülgastele, rõngastel, sammastelt, töngasteks, valdasteni)
· Kaunsite e kaunite, kallistesse e kallitesse, kaunistes e kaunites, kallistel e kallitel
· Mitm part i-tunnuseline ja de-lõpuline, vokaaltüveline (aplaid, hülgeid, kapsaid, räästaid, sõtkaid)
· I-mitmus on üldiselt kasutusel (elteis, haprais, helbeist, kupjaist, künkaile, lõukail, põõsailt, riukaiks)
· Kohus: kohtu: kohut: kohtusse: kohtute: kohtuid: kohtutesse e kohtuisse
· Sõnas põrsas võib välte kandja olla r või s
· Hambu, hambus, hambust
· Rõivas: rõivisse, rõivis, rõivist, rõivile, rõivil
PÕHITÜÜP HOOLAS
· Hoolsa, hoolsat e hoolast, hoolsasse, hoolsate, hoolsaid, hoolsatesse e hoolsaisse
· Ains nom lõpus on s, gen lõpul sa, ühel juhul se (nom teise silbi vokaal langeb välja, lisandub tüvevokaal, s ei kao kunagi
nagu hammas-tüübis)
annaabi.ee 
