Iga aasta oktoobris kogunevad jooksusõbrad nii siit- kui sealtpoolt piiri, et võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a., kuid oma praeguse kuju sai park 1980-ndatel aastatel. Paides asub ka tehisjärv, millese
Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse. Ja olid arusaadavad ainult kristlastele. Ümarskulptuur oli keelatud. Mõnevõrra kasutati reljeefi sarkofaagide kaunistamiseks. ARHITEKTUUR Rooma tempel oli jumala eluase. Ainult preester võis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega. Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid. Vanavene kunst Kiievi-Venemaa 11 saj
lõpetanud, esitles ta neid koolile. Selgus, et keskealine mees oli äärmiselt tähtis isik, ei keegi muu kui maakonna kohtunik, kõige kõrgem olend, keda need lapsed olid kunagi näinud. Neid huvitas, millisest materjalist see mees oli tehtud, ja pooleldi soovisid teda möirgamas kuulda ning pooleldi kartsid, et ta seda teeb. Ta tuli Constantinople'ist, mis oli kaksteist miili eemal, niisiis oli ta reisinud ja maailma näinud, needsamad silmad olid näinud maakonna kohtuhoonet, millel öeldi plekk-katus olevat. Aukartusest, mida need mõtisklused sisendasid, andsid tunnistust paljuütlev vaikus ja vahtivate silmade read. See oli suur kohtunik Thatcher, nende oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt
annaabi.ee 
