Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
tsiviilkohtumenetluse subjektide mõistet, on siiski selgelt eristatavad järgmised kategooriad:
1. Õigusemõistjad e kohus
2. vaidlejad (menetlusosalised);
3. menetlust toetavad isikud.
Kohus
Põhiseaduse § 146 kohaselt on ainsaks õigusemõistjaks Eesti Vabariigis kohus. Erakorraliste
kohtute loomine ei ole lubatud, vajadusel võib teatud liiki asjade lahendamiseks luua
erikohtuid. Kohtu all tuleb mõista kohut kui institutsiooni tervikuna st kohtunikke ja
kohtuametnikke ning konkreetset asja lahendavat kohtunikku või kohtuametnikku. Kohtuasja
toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis
Kohtuasja lahendamisel võivad mõningaid menetlustoiminguid teha ka kohtuametnikud.
Kohtuametnikud võivad teha ka kohtumääruseid, mis ei ole edasi kaevatavad. Lõpliku
kohtulahendi teeb alati kohtunik va maksekäsu kiirmenetluses, kus lahendi teeb laiendatud
pädevusega kohtunikuabi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 kehtivad TsMS § 204 ja § 219 lg 1