hkr)). Uputamata: Q= *b*h*(2g(H0-h)), kus h- voolu sügavus läve peal, H0 läve kõrgus
enne hüpet, kiirustegur, mis sõltub läve peal voolutingimusest. 17.Kitsenduse ja uputuse
arvestamine ülevoolude arvutamisel: Uputamata ja kitsendamata lailäviülevoolu
läbilaskevõime määramiseks kirjutatakse Bernoulli võrrand ristlõigete 0-0 ja 1-1 kohta, milles
vool on mõõdukalt ebaühtlane: H+0v02/2g=H0=h+v2/2g+ v2/2g, kus arvestab
ülevoolule voolava vee teel olevaid kohttakistusi. 18.Vooluhüpe, olemus, liigid: Üleminekul
käredalt voolult rahulikule tekib vooluhüpe. Vooluhüppega läheb vool üle hüppe-eelselt
kärdeda voolu sügavuselt h´
- leida survekadu ja torustiku läbimõõt, kui on teada Q ja torustiku pikkus; - leida torustiku läbimõõt d, kui on teada torustiku andmed, H ja Q. 1.37 Liittorustik Liittorustik koosneb mitmest liht- või muutuva vooluhulgaga torustikust, mis võivad olla ühendatud järjest või paralleelselt. Jadatorustik koosneb eri läbimõõduga või eri materjalist jadamisi ühendatud lihttorustikest. Kui torustikulõigud on pikad, siis kohttakistusi arvesse ei võeta. Rööptorustik koosneb mitmest kaht punkti ühendavast lihttorustikust. Vooluhulk jaguneb nii, et survekadu H on igas liinis ühesugune. Rööptorustikke on võimalik arvutada, kui üheski liinis ei ole üle ühe tundmatu suuruse. Kui liine on n, saab n võrrandit kõigis ühine tundmatu H. Lisavõrrandi saab tingimustest, et koguvooluhulk võrdub harude vooluhulkade summaga. 1.38 Torustiku läbimõõdu valik