hõõrdesurvekaoks hl ja kohtsurvekaoks hk . Vedeliku voolamisel pikas torus või avasängis kaasneb vedeliku "kleepumine" piirdega ja sisehõõrdumine vedelikukihtides. Turbulentses voolamises lisandub energiakulu keeristele. Need vedeliku voolamise protsessid määravad hõõrdesurvekao hl . Voolusängi ristlõike või voolusuuna järsul muutusel võib voolamine piirdelt eralduda ja kaasneda keerised, mis põhjustavad samuti energiakulu. See määrab kohtsurvekao h k . Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hõõrdesurvekao arvuline väärtus. Kohtatakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 84. Kuidas määratakse hüdraulilise süsteemi survekadu ? Hüdraulilise süsteemi survekadu määratakse erinevate survekadude summana: ht =∑ hl + ∑ hk Seda valemit kasutatakse peamiselt hüdraulilistes võrkudes. Avasängides võib kohttakistuse mõju esineda
Turbulentne voolamine algab Reynoldsi arvust mille väärtus on 4000. Reynoldsi arv on voolamist iseloomustav kriteerium mis avaldub järgmiselt ja ümara toru korral . V on voolu kiirus ja L on voolu iseloomustav geomeetriline suurus. 3 23. Valem hõõrdesurvekao arvutamiseks l v2 pl = d 2 24. Valem kohtsurvekao arvutamiseks v2 pk = 2 25. Millest sõltub kohttakistustegur? Kohttakistustegur sõltub eelkõige geomeetriamuutustest. 26. Mida tähendavad mõisted siletoru, kriitiline piirkond, silehõõrdejoon, eelruuttakistuspiirkond, ruuttakistuspiirkond? 27. Mis on Moody diagramm? Moody diagramm on ilma dimensioonita diagramm mis seob omavahel hõõrdetakistusteguri, Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28
annaabi.ee 
