Kriminaalpoliitika kordamine
*57
Samuti on küllaltki ilmne, et karistusjärgse kinnipidamise korral karistataks inimest justkui mitmekordselt
jms. Kui kõigi nende kriitiliste seisukohtade vastuseks on vaid väide, et tegemist pole kriminaalkorras
karistamise ega kriminaalmenetlusega, tuleb paratamatult küsida, mis eriline menetlusviis see siis ikkagi on.
Paigutades Eesti senise kriminaalpoliitika mõttelisel skaalal klassikaline kontrollimudel vs. positivistlik
kohtlemismudel, asutakse praeguseni kindlasti esimese mõjualas. *58 Varem kehtinud nõukogude kriminaal-
õigusega võrreldes nihkus siinne karistusõigus reformi käigus olulisel määral klassikalise mudeli suunas.
Muuhulgas tähendas selline muutus kurjategijate karistamist põhimõttel, et isikul tuleb talle mõistetud
karistus vastu võtta ja ära kanda (nt vanglas). Klassikaline mudel ei näe ette väga erinevaid asutusi mingite
annaabi.ee 
