Kriminaalpoliitika kordamine
kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja samal ajal omaksid ka karitusele omast toimet. Euroopa
riikide karistusõigusest on kadunud surmanuhtlus, pagenduskaristused, au- ehk häbistavad
karistused ja sellised, mis heidavad süüdimõistetu ühiskonnast välja (nt sunnitöö ja sellel järgnev
õiguste kaotus ehk nn tsiviilsurm).
Kriminaalpoliitilises plaanis seisneb sanktsioonisüsteemi põhiprobleem juba sadakond aastat
tasumisidee ja kohtlemisidee konkureerimises. Esimesel juhul rõhutatakse enam karistuse olemust
ja nähakse selles süüdlase poolt tehtud ebaõiguse heastamist, teisel juhul vaadeldakse karistust
eelkõige preventsiooniaspektist ja rõhutatakse eelkõige karistuse eesmärki.
b) Absoluutne karistusteooria
Sellest lähtudes on absoluutse karistusteooria kohaselt riiklik karistamine lahutatud maistest
riiklikest eesmärkidest. Karistamisega ei sea riik eesmärgiks mõjutada ühiskonda, üksikut
annaabi.ee 
