A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte
ümbruskonna kirjeldustele. Andrese maaala oli kivine ja soine ning üsna hapras seisus.
Seetõttu kõik tema ihu ja hingega pühendumised sellele tundusid kohe eriti siirad. (mõeldes
tagasi autori kirjeldustele.)
Tollal peeti tähtsaks ausust. Viimasel on teoses pearõhk ja kõik keerlebki selle otsimise
ümber. Ma arvan, et seda tehti just Eestimaa ajaloo tõttu kõik võõrvõimud, pettmised ja
kohtlemised. Eestlased väärtustasid nüüdset vabadust ning otsisidki taga ausust ja õiglust,
mida neile poldud varem jagatud.
Kuna tegevus toimub enamasti ühes kohas, Vargamäel ja Andres pühendab terve oma elu
oma maalapi korda tegemisele ja sellel töötamisele, siis pole ka ime, et ta muutub tõrkjaks ja
eemaldub oma perekonnast. Tal polegi midagi muud kui oma maa ja piibel. Ta ei käinud isegi
annaabi.ee 
