Enn vetemaa
mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab
objektiivsete seaduste diktaadile alluma ka tema. Ometi aimub Jakobis individuaalse vabaduse, tahte ja
soovide absolutiseerimist, temas on omamoodi mässu kõike nivelleeriva determineerituse vastu. Jakobi näol
võiks tegu olla isiksuse eneseteostusega, mida sellisena ei koge ei Ruuben Iilime ega Aarne, kui Jakob
poleks autori poolt nii naeruväärsena ja kohtlasena antud, et ka tema kuulutatud ideed omandavad ebatõsise
värvingu. Ent sisuliselt on tal ju mõneski asjas õigus. Ajastu hullusele katsub ta vastu panna oma ilusa
maailma, püüab mitte alluda nivelleerivale üleüldisusele, Ruuben ja Aarne aga alluvad, olgugi et
vastutahtmist. Kuid autor kujutab teda rumalakesena, kes puhtast kohtlusest ignoreerib logos't ja püüab
maailma muuta suvast lähtudes. Pealegi on tema subjektiivselt hästikavatsetud tegevus objektiivselt võttes
annaabi.ee 
