Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises.
Varasemal ajal oli sõjaolukorras toiminud turumajandus, majandust hakkas reguleerima riik. Riik oli see, kes esitas tellimusi sõjatööstusele ja sõjatööstus täitis neid. Riigi pool kehtestati mõnel juhul töökohutsus, mis tagas sõjatööstusele tööjõu. Riik oli see, kes jagas toituaineid ja muid defitsiitseid kaupu, kehtestades kaardisüsteemi. Asjad ei olnud tasuta, see tähendas, et riik garanteeris vastava koguse. See kohtis leiva, soola, tikkude, petrooleumi ja muude esmatarbekaupade kohta. Muu pidi ise hankima. Talupojad said ise kasvatada, tööline pidi turult talupoja käest toitu ostma. Enam ei müüdud väga paberraha eest, sest see kaotas väärtust. Sai osta nii esemete eest kui kulla ja hõbeda eest. Muutused esimese maailmasõja järel Lõpetati pangatähtede vahetamine kulla vastu. Venemaal näiteks vahetati 1:1. Sõja puhkedes soovisid inimesed paberraha vahetamise.
annaabi.ee 
