L - aktiivsete lisandite olemasolu. Abrasiivosakeste kiirus ( v ) avaldab suurimat môju materjalide s.h. ka kermiste erosioonikiirusele. Seepärast piirdutakse erosioonikiiruse arvutamisel sageli ainult lihtsustatud valemiga: K = avn (3) 3 kus K - kulumise intensiivsus, mg/kg vôi mm /kg, a - koeffitsent, mis määratakse katseliselt ja sôltub materjali ning abrasiivi omadustest, kohtamisnurgast jne . v - abrasiivosakeste kiirus, m/s, n - astmenäitaja (n=1,5..3). Nagu valemist nähtub, abrasiivosakeste kiiruse kasvades kulumise intensiivsus kasvab ligikaudu ruudus. Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M puhul kiiruse suurenedes 75 330 m/s väheneb astmenäitaja n 1,4 0,3. Seepärast on
väiksese töökindlusega. Näiteks hõõrdekulumisel on keraamika kulumiskindlus võrreldav WC-Co kermiste kulumiskindlusega, kuid erosioonikulumisel abrasiivosakeste joas jääb enamik keraamikat suure hapruse tõttu kermistele alla, kuigi nad n kõvemad kui kermised. Ainult kuumpressitud B4C ja Si3N4 ületavad erosioonikindluselt WC-Co kermiseid märgatavalt. Keraamika erosiooni kiirus sõltub oluliselt abrasiivosaksete kiirusest (kineetilisest energiast) ja kohtamisnurgast. Tehnokeraamika esindajad Põhilised tehnokeraamilised materjalid Kaasajal kõige sagedamini kasutatav tehnokeraamika on valmistatud Al203, Zr03, MgO, Si3N4, AlN ja SiC baasil. Nende omadused sõltuvad suuresti keemilisest koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. a)Al2O3-keraamika Al2O3 oli esimene tehnokeraamika, mida hakati valmistama 1930-ndail aastail ja on ka nüüdisajal kõige enam kasutatav. Valge värvuse tõttu nim teda valgeks keraamikas. Al2O3