Jean Rouch, Moi un Noir
Nigeris, näeb end flmis ,,nii näitleja Edward H. Robinsonina ja ühel hetkel ka kuulsa poksija
Sugar Ray Robinsonina"36. Ehkki niinimetatud näitleja tõelise nime saab vaataja teada alles
lõputitritest, on Robinsoni lugu samal ajal ikkagi Ganda lugu. Filmis Robinsoni meenutused
Indo-Hiina sõjast, noorena kodust ära jooksmisest, vaesusest, rahulolematusest oma praeguse
eluga see, nagu ilmneb Rouch'i kommentaaridest filmi tausta kohta37, on Ganda reaalsus.
Eriliselt huvitav on Jean Rouch'i lahendus filmi heli osas, sest Moi, un noir võeti üles
ilma sünkroonhelita. Et seda kompenseerida, näitas Rouch filmitud materjali oma tegelastele-
näitlejatele, ning lõpuks andis loo kangelasele Robinsonile/Gandale mina-vormis
kommentaatori rolli. Viimane domineerib nii pildis kui kõlas, kommenteerides ja helis välja
mängides kõike toimuvat (omamoodi filmi teadvusvool). Rouch ise jätab endale selguse tooja
rolli