tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5. Siseriiklikult käsitleb äriõigus eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute asutamist, juhtimist ja tegutsemist. Rahvusvaheline äriõigus käsitleb eelkõige kaupade ja teenuste piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele – juriidilise isiku teovõime. See algab Äriregistrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 7. Eraõiguslikul juriidilisel isikul asutamisleping ja põhikiri (täis- ja usaldusühingul asutamislepingu asemel ühinguleping). Sihtasutusel asutamisotsus. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tema kohta käiv seadus. 8. Äriseadustik ei reguleeri avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja
võrreldav teiste vabadusega o sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad Eetikakoodeks kirjapandud normide ja /v väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi liigid nende iseloomu järgi: · normatiivsed · väärtustele tuginevad · sotsiaalseid kohsutusi võtvad kontraktualistliku eetika peajooned: · moraal on inimeste poolt loodud · moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel · moraal kaitseb inimeste põhihuve · õigustele vastavad kohustused · moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides · moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. METAEETIKA Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika
annaabi.ee 
