Eesti murded
kutsutaksegi pühaleplasi heilutajateks, et nad õhkavad iga sõna algul. Jämaja murrakus on
jällegi toimunud häälikumuutus au > ou.
Saarte murdele omast lühikest sisseütlevat kajastavad laused tule tuba; pane obu ede,
vöta ohjad käde!
Väga omapärast Kihnu murrakut iseloomustab ütlus jõlus jõlm, ljõnnud ljõndvad `ilus
ilm, linnud lendavad'. Kui kihnlasel midagi kaotsi läks, kahetses ta: Üürüdämä aa iest oli viel
täs tännes, nüid kadi ää, põlõ kohogil, vänes tend tiäb, kus ta jähi! `natukese aja eest oli veel
siinsamas, nüüd kadus ära, pole kuskil, tont teda teab, kus ta jäi'.
3.2 Läänemurre
Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel
saarte murdega, ent ka vana Harjumaa lääneosa keelepruugiga. Tüüpiliselt läänelik nähtus on
häälikumuutus v > b, nagu Kibissaare Mihkle kibikõba lebakott, omapärane asesõnade
annaabi.ee 
