Uusaeg
Kuningas ei
soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu.
Al 1750ndatest nõuab vaimueliit valjuhäälselt reforme. Eliidi soov on piirata absolutismi,
soovitakse konst monarhiat. Louis XVI-st arvatakse et ta on piiratud võimetega ja ta ei
tekita respekti ning ta ei ole ülesannete tasemel. Eriti vihatakse tema abikaasta Marie-
Antoinette'i.
Selles olukorras saab Louis XVI aru, et midagi peab ette võtma, kuid ta ei
suuda kohmetuda. Otsustavaks kujuneb Generaalstaatide kokku kutsumine 1789. Sellele
aitab kaasa ikaldusaasta 1788. Generaalstaadid koosnevad kolmest seisusest, kolmas
seisus valitakse. Hääletamine käib aga seisuste kaupa. S.t et kaks esimest seisust on
üleesindatud, neisse kuulub vaid 2% rahvastikust. Kolmas seisus nõuab oma esinduse
kahekordistamist. Sellega on päri ka majandusmin Necker. Aadel saab 300 delegaati,
keda ei valita, vaimulikud samuti 300 kohta, kolmandas seisuses 600 kohta, keda
valitakse
annaabi.ee 
