E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Viimasele
küsimusele kostis ta selge, kindla häälega:
«Ma tahaksin, et pulmapäev kaugema aja peale edasi lükataks.»
Isa vahtis pärani silmil tütre otsa. Ta teadis, et tütrel .omajagu kindlat tahtmist või
«kangekael-sust» oli, millega ta, kui vaja, ka isa üle valitses, ja praegu oli Agnese nägu nii
tõsine, tema pilk
262
nii vali, et vahva rüütli süda rinnus silmapilguks värisema lõi.
«Mispärast?» küsis ta kohmetanult.
«Ma ei või seda seletada,» vastas Agnes mõttes ja lõi silmad maha.
Seda nähes tundis vana rüütel oma julgust ja meelekindlust tütre ees kõhe jälle kasvavat,
aga naljatada ei julgenud ta siiski veel mitte, vaid arvas tõsist, isalikku manitsust vaja olevat.
«Agnes, Agnes, mis sul arus on?» ütles ta noomivalt. «Sa nõuad täiesti võimatut asja ja ei tea
isegi, mispärast sa seda nõuad!. Mõtle ometi, mis see tähendab: pulmad on juba alanud, pidu