Elust keskaajal
Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need
sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju.
Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa
tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige
iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja
täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel
porikarkudel
Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja
munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu
rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end
linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna
raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas
annaabi.ee 
