Abu Simbel ja Karnak
täispikkusesse, rõivastas Vaarao end sõdalase uhkesse rüüse. Ja, piitsutades oma kahe hobusega
veetava kaariku poole, paiskas ta end löömingusse. Ta oli üksi, täiesti üksi, mitte kedagi ei olnud
tema kõrval! Tema sõdurid ja ihukaitsja vaatasid eemalt, kui ta hüppas rünnakusse ja kaitses end
nagu kangelane. 2500 sõjavankrit, igaühel 3 sõdurit, ümbritsesid teda ja tõmbusid tema ümber
koomale,et teda ära lõigata. Kuid tal, kohkumatul, ei olnud endaga ei printse ega kindraleid ega
sõdureid!..."
Sellel ülimal hädaohu hetkel läkitab Ramses siis selle kirgliku palve vaaraode ülimale
jumalale: " Oo sina, jumalik Amon, igaviku Issand, maailma looja ja organiseerija, Jumal, kes
annab kõik, kõikide maailma kuningriikide Issand... näe, ma olen üksi! Kas sa pole mitte minu isa
ja mina sinu poeg?... Minu käsi on alati teinud sinu tahtmist. Kas ma ei ole sulle mitte avaldanud
austust oma ohvritega