Geo konspekt
Rabenemisega samalajal toimub keemiline murenemine ehk polsumine.
Rabenemise käigus muutub lähte kivim peenemaks. Samalajal toimub
pporsumine mille käigus suureneb savi osakeste hulk ning murenenud kivim
materjal ehk muren rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni
nii vett kui ka õhku. Mulla tekkeks on siiski kõigetähtsamad kivimmurendile
kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilt ainet. Viimane kohjub
lähte kivimi pinnale ja mikro organimid hakkavad seda lagundama. Taimse,
loomse ja mikroomse orgaanilise aine ning selle muundumis saaduste toimel
muutubgi lähte kivim lõpuks mullaks.
Lähte kivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest
olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima,
pinnamood, vee reziim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm
faasi:
· Tahke (mineraalne ja orgaaniline osa)
· Vedel (mulla vesi )
annaabi.ee 
