See ei oleks kindlasti ainuke mäletamistväärt ja tore sündmus mu ümber. Näiteks mõnel suveöös tuleks minu juurde üks paar. Nad oleksid õnnelikud ja rõõmsad ning poiss võtaks taskust välja taskunoa ja kraabiks oma tüdruku ja enda nime minu tüvesse ja nimedele veel südame ka ümber. See teeks mulle valu aga samas oleks mul hea meel, sest see on armas tegu. Ma kannataksin selle valu ära ja liigutaksin oma oksi ja kõrget latva heameelest. Ka tuul aitaks kaasa ja siis ma kohiseks, just sellist häält teevad rõõmsad puud tuules. Nad kohisevad. Kui suvi hakkaks jõudma sügisesse, siis ma vahetaksin oma lehtede värvi. Nii ma oleksin palju ilusam, rohelise-punase-kollase kirju. Mõnel sügisesel päeval, olles enda arust juba piisavalt ilus, leiaksin ma aega vaatata, mis mu ümber toimub. Näeksin ühte kassi ja jälgiksin seda, kuidas ta pargis eksleb. Ta luuraks seal linde, oravaid ja hiiri. Ma pööraksin korraks pilgu kõrvale ja näeksin koera
2. „Kodumaa“ Epiteet: Rada on vaevakividest tihke Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus Riim: lõppriim (tihke-viljavihke) 3. „Lahti“ Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind Metafoor: keelemärga Isikustamine: kõigutab paigalseis, õnn ehmataks Riim: lõppriim (tagus-magus) Retooriline küsimus: Mis oled sa teind, mis on sinu süü? Eelminevik undab su unne? Sõnakordus: Ja kiusa – kiusa end lahti! 4. „Liikuma“ Epiteet: surmatiiva raskest puudutusest Võrdlus: Oli nagu kiviheide pähe Isikustamine: urvad helmitavad
annaabi.ee 
