J.Liiv Vari
isevärki näoga. Alguses näitab see nägu vana, inetu, hale; aga pikemalt vaadates kaob see
inetu ära, ja midagi arusaamatut on neis elavais silmis, otsaees, mis selle näo koguni isevärki
armsaks teeb. (lk 37)
Villu noormehena Murumäe mõisas-kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant,
mida kirves ikka harvemaks teeb, ta kõrvu ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja
kuna tuul ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad metsas läbi kohinani tahaks tungida.
(lk 81)
Kõnekäänd: kõrvuni võlgade sees olema
Rahvalaul: Juba linnukesed
Puude all
Muinasjutt: Ahne sepp
Madude kuningas