Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !
alla me armatsuse aseme, see valgub, alla kere
ning värvib merevahu, teotab sinu merd.
On õudne olla õnneline keskel selle sõja pere.
Kaheksas Kiri
Pää päiksest, juuksed pedajate hõngu,
kas mäletad, Ing, kuidas saime koju?
Sa naerden tõrjusid näolt kuldseid lõngu,
mis sügisesse vedan ämblikroju.
Pedastik kulda, kulda kanarbik.
Veretid pajud soil ja männijässid
kuletan kõive keskel rohetasid,
ümber sa enda kirju räti mässid,
kui järvele sa alla kohetasid.
Kirendav rätik so ka järv ja soo.
Musträästaid parv siis laskus ranna roogu,
need, mäletad, kuis siukatasid tsirgud
ja pilliroogu hällitasid loogu?
Päev olid päiksen, õhtuks mulle virgud.
Me järgi undama jääb öhe rehepeks.
Üheksas Kiri
Järve pääl on mitu rada, teed.
Kui sa tuled, millist rada tuled?
Maha pudenen kõik lumilinde suled,
saotand kõik rajad helbed need.
Täna tuiskab väljän, sulalt mühiseb.
Tuled läbi tuule, tuisu sina?
Soonin veri nagu voolaks tina,
annaabi.ee 
