Sigma – pindpinevustegur (oomega) Pindpinevusjõud (Fpp) rõnga ümbermõõt – (l) Ühik N/m 27) Mis on 1) märgamine, 2) mittemärgamine, too näiteid (lk 30) – Sõltub ühest asjaolust. Märgamine ja mittemärgamine sõltub sellest, millised tõmbejõud aineosakeste vahel on tugevamad, millised nõrgemad. Märgamine ja mittemärgamine esineb vedela ja tahke keha vahel. Märgamise ja mittemärgamise korral võrreldakse kahte jõudu: vedeliku enda (kohesioonjõud) ja vedeliku ja tahke keha (adhessioonjõud) osakeste vastastikmõju. 1) märgamine esineb tahke keha pinnal kui adhessioonjõud on suurem kui kohesioonjõud. 2) mittemärgamine esineb tahke keha pinnal kui kohesioonjõud on suurem kui adhessioonjõud. 28) Kuidas matemaatiliselt iseloomustada märgamist ja mittemärgamist (lk 30)? – Arvuliselt iseloomustatakse märgamist ja mittemärgamist äärenurga abil teetaga.
13 Kuidas mõõta mulla veesisaldust? mõõdetakse: •suhtelise niiskusena •mahuniiskusena 14 Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt) 15 Mis on akvaporiinid? -Valgud mis omavad veekanaleid 16 Kuidas liigub vesi puutüvedes? (mööda trahheesid)?? Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud. •Puujuured pumpavad vett üles •tüve peristaltilised kokkutõmbed •aktiivne tõusev vool •transpiratsioon kui imipump 17 Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles? Suureneb 16 korda (-2 astmel 4 = 16) 18 Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? rõngassooneliste
(Kaalumisega enne ja pärast kuivatamist). 16. Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid? Spetsiaalse ehitusega valgud (akvaporiinid), mis omavad veekanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes? Puujuured nö pumpavad vett üles (tüve peristaltilised kokkutõmbed). Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud (transpiratsioon kui imipump). 19. Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles? Vedeliku liikumiskiirus torus on võrdeline tema raadiuse neljanda astmega. 20. Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? Rõngassooneliste 21. Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude traheiide või hajussooneliste trahheesid?
annaabi.ee 
