Nimetu
hulka kuuluvate teguritena, kuhu kuuluvad lisaks psühholoogilistele veel käitumuslikud,
füsioloogilised (vererohk, vere kolestroolisisaldus jmt) ja bioloogilised (parilikkus, sugu jmt)
mõjurid. Psühholoogiline aspekt põhineb suhtumuslikul küljel, emotsioonidel ja hinnangutel.
Arvesse tulevad vastastikused sõltuvused isiksuse, temperamendi, käitumise ja sotsiaalse
keskkonna vahel. (A. Viru) Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil on näiteks enesetõhusus,
koherentsitunnetus jmt.
Enesetõhusus on hinnang indiviidi suutlikkusele mingit käitumist teostada (olen kindel, et
suudan regulaarselt käia tervisejooksu tegemas). Tulemuslikkuse ootuste ja enesetõhususe vahel
on selge seos mida kõrgem on enesetõhusus, seda kindlamad ja selgemad on tulemuslikkuse
ootused. Kui aga enesetõhusus on madal, voib käitumine üldse mitte muutuda, hoolimata
kõrgetest ootustest tulemuslikkusele.