Lained jaot: ristlained osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikkus nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. =v*T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist- elastsusmoodulist E ja tihedusest (roo) V Lainega kandub edasi akustiline energia. Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v, s-teepikkus v-kiirus. Interferentsiks nim koherentsest lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C Isokooriline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk
tohuvabohuna, ent sisaldab tegelikult täielikku optilist informatsiooni objekti kuju, värvuse ja asendi kohta. Üks hologrammi tegemise võimalustest on kujutatud joonisel(vt. Joon. 1 lk 22). Gaaslaserist tuleb koherentne valguskiir AB. Tähega B märgitud osa allikast lähtuvast valgusest langeb otse objektile O. Objektilt hajunud difrageerunud valguslainete kogum langeb fotoplaadile P ka tähega A märgitud osa samast koherentsest valgusest. Siin fotoplaadil need kaks kiirtekimpu interfereeruvad. Tekkiv interferentsipilt jäädvustub fotoplaadil. Saadav foto, hologramm, näib lähestikku asetsevate korrapäratute, kaootiliselt väänlevate ja keerduvate joonte-mullide rägana. Ometi on tähtis tõdeda, et selles interferentsiribade mustris kätkeva 18
tähnide tohuvabohuna, ent sisaldab tegelikult täielikku optilist informatsiooni objekti kuju, värvuse ja asendi kohta. Üks hologrammi tegemise võimalustest on kujutatud joonisel. Gaaslaserist tuleb koherentne valguskiir AB. Tähega B märgitud osa allikast lähtuvast valgusest langeb otse objektile O. Objektilt hajunud difrageerunud valguslainete kogum langeb fotoplaadile P ka tähega A märgitud osa samast koherentsest valgusest. Siin fotoplaadil need kaks kiirtekimpu interfereeruvad. Tekkiv interferentsipilt jäädvustub fotoplaadil. Saadav foto, hologramm, näib lähestikku asetsevate korrapäratute, kaootiliselt väänlevate ja keerduvate joonte-mullide rägana. Ometi on tähtis tõdeda, et selles interferentsiribade mustris kätkeva informatsiooni koguhulk on hoopis ulatuslikum kui tavaline foto iial anda suudaks. Hologramm sisaldab