Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Valdkondadest isikut märkivad sõnad, omadussõnad,
abstraktset seisundit ja tegevust näitavad, kohta, rühma v asutust näitavad, verbid: näitleja, toimetaja, lauljatar; kogemus,
nauding, vihje, väide; mugavus, salapärasus; maismaa, manner, põlvkond, ülikool; võrratu, adj: oivaline, tavaline, eriline,
huvitav; ennustama, õnnitlema, säästma, tootma, harrastama. Soome keelest laenamine on loomulik ja lihtne, sõnadel
puudub võõrsõnasusaste, häälikuliselt on hõlpsasti kohendatav.
Tänapäeval tuleb palju sõnu argikeelde, nagu viikarid, lühkarid, ale, pomo, relakas, lebo.
Muudest laenudest erinevalt on suurem osa soome laenudest teadlikult kirjakeeles kasutusele võetud. Varasemad neist
laenati 19. sajandi lõpus, suurem osa keeleuuenduse käigus 20. sajandi esimesel veerandil. Enamik soome laenudest kuulub
abstraktsesse sõnavarasse, see eristab neid teistest laensõnarühmadest. Nende hulgas on palju tuletisi, mille tüved olid eesti
keeles juba varem olemas