Tartu murre, Otepää murrak
Vanaemmiss olli `o¸kuga (=
orikaga), pahrukene (= kuldikene) olli `põrsaga, töbisaba kiriväga (= kirjuga),
vana¦Rutass Otassõga, käen olliva kõik. Noæ kui tsikuga kodu sait, sis tuu jala
`valla`võtmine. Kui olliva sis nuu..., nuut¦tsuvva kabla (= pastlapaelad) olliva sis
vahel `kiirdu `lännüvä (= läinud) ja, ja `sassi `lännüvä ja. Ja sis noit tulli tõnekõrd
nii`muudu et, tulli väits `välä võtta ja kabel `katski tõmmata, et ennembi jalast ärä
saava ja. Ja sis `jälle koheki mujale `juuskma, kohe sis omal olli lut minnä. Kas sis
`koeki (= kuhugi) perve ala `marju `o·sma vai mõtsa`viirde vai. Vai `tüüliste manu
aina manu `kaema, mis nuu sääl teevä vai. Nii et ega sis tu karjalaits `lõunassvahel
väga nii väga magada¦ss läpeki (= ei läbenudki), es tahakine. `Lõunassvahel olli sis
vabaduss `rohkemp prii. Ega ma `võõra man s¦ole, ma olli oma emä man karjan, ega
sis nii väga lõunassvahe tüüd es sunnita.