Raadio ajalooga täiesti algusest tutvumiseks peaksime minema tagasi üle- eelmise sajandi lõppu. Noor itaallane Guglielmo Marconi alustas katseid Hertzi lainetega kevadel 1895. Augustis võttis ta kasutusele antenni ja maaühenduse ning suurendas vastuvõtukaugust 2400 meetrini. Sama aasta alguses konstrueeris Aleksandr Popov Peterburis elektromagnetlainete koheerertüüpi vastuvõtja. Vastuvõtjat kasutati algselt äikesemärkijana, seejärel morsesignaalide vastuvõtjana. Koheererile lisas ta atenni ja demostreeris seda 7. mail 1895. aastal. 24. märtsil 1896 korraldas ta esimese raadiosaate edastades 250 m kaugusele radiogrammi ,,Heinrich Hertz". Nii oli loodud uus sidetehnika, raadiotelegraaf. Kuna generaatori oluliseks osaks oli sädemikuga Hertzi vibraator, siis kasutati omal ajal ka nimetust sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil
ühenduse mere ja ühe suurema Dublini ajalehe toimetuse vahel. Kõik need saavutised viisid kiirele traadita telegraafi arengule. Marconi aktsiaseltsi põhikapital suurendati 200.000 inglise naelale. Märtsis 1899 teostab Marconi peale vaevarikast tööd juba raadioside üle mere Prantsusmaaga 45 km kaugusele. Seejuures esimene raaadiotelegramm adresseeritakse leidur Branly'le, kellele Marconi teatab oma saavutistest, juurde lisades, et see kõik on saanud teoks tänu Branly koheererile. Inglise laevastik, mis palavlikult varustab end Marconi sädetelegraafijaamadega, telegraafib varsti juba paarisaja km kaugusele. Siis tekibki Marconil idee teostada traadita telegraafiside Euroopa ja Ameerika vahel üle Atlandi ookeani. 1900. a, oktoobris alustatakse saatejaama ehitamisega Poldhu's Inglismaa rannikul. Püstitati 20 antennimasti kõrgusega 200 jalga. Augustis 1901 on mastid valmis, kuid juba kuu aja pärast murrab need maha kohutav sügistorm
annaabi.ee 
