Muinasaja referaat
Umbes meetrikõrgused ahjud
ehitati savist ja kividest. Et põletamist soodustada valmistati ka sepalõõts.
Vanem rauaaeg (1. kuni 5. sajand)
Vanemal rauaajal hakati rohkem tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. See tõi
kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Põllunduse kõrval edenesid käsitöö ja
kaubandus.
Rauast tööriistadega võis juba paremini põldu harida ja rikkalikumat viljasaaki saada.
Tänu raudkirvestele sai rohkem metsa raiuda ja alet põletada. Kohavate laante
asemele sündisid üha uued ja uued põllusiilud. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks
aastaks sööti ja kasutati marjamaana. Selliselt puhkavad maad nimetatakse kesaks.
Kui loomasõnnik oli kesamaad küllalt väetanud, künti see jälle üles ja sealt võis head
saaki loota. Niiviisi tekkisidki põlispõllud, kus maa oli pidevalt kasutuses.
Põlispõldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanimad muistsete põldude
jäänused on avastatud Tallinna lähedal Rebala küla väljadel
annaabi.ee 
