vaimustusega Tartu üliõpilaselule. Ta astus korporatsioon ,,Livonia" liikmeks, kus talle teisel aastal värvid anti. Korporatsioonikaaslastega suhtles Hert ka suvevaheaegadel. 1859.aasta suvel võeti ette pikem retk Munamäelt Lätimaale Jakobstabti, kust üle Võnnu jälle odukülla tagasi pöörduti. 23.aprillil 1865.aastal anti Jakob Hurdale kandidaadikraad. Sellega oli kõrgkool lõpetatud, ees seisid koduõpetajaameti ning kohavalikuga seotud keerulised aastad. Jakob Hurt palus Carl Oettelilt tema tütre Eugenie kätt 1866.aasta alguses, millega isa ja tütar nõustusid. Kihlus pidi jääma saladuseks, sest polnud veel võimalik abielluda neiu oli alles leeris käimata (17-aastane). Kuid Hurt ei suutnud saladust siiski kaua endale hoida. 22.juulil abiellub Hurt oma armastatuga. Hurtade perekond asus Tartus elama Vana tänavasse (praegune Ülikooli tänav nr.6). Perekond hakkas
" [4] [5] Ettevõte ise omab kuut üksust, frantsiisiga hakkasid tegelema aastal 2009 ning frantsiisiettevõtteid on kokku 240 ning need on olnud väga edukad. 98% frantsiisiüksustest on pärast avamist püsima jäänud. [2] Frantsiis on selle ettevõtte jaoks väga tähtis, asutajad suhtuvad frantsiisivõtjatesse kui partneritesse. Frantsiisivõtjaid üritatakse aidata nii palju kui võimalik. Esiteks, orientatsioon: aidatakse kultuuriga, ettevalmistustega, kohavalikuga, stuudio projekteerimisega, ehituse, rentimise ja ajakavaga, näiteks võtab ka varem koolitatud kunstnik osa esimesest klassist ja kohal on ka ülejäänud meeskond, kes aitavad esimese õhtu sujuvalt jooksma panna. Teiseks, juhtimiskoolitus: rahandusega seotud kursused, aidatakse stuudio tegevuse ja süsteemidega, õpetatakse kunstnikule fookuspunkte ja strateegiaid. Kolmandaks, nii-öelda igapäevane abi: igakuised koolitused, võetakse kokku piirkondlikud tulemuslikud töötoad, olemas on