usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viimiseks, nn gamitakso:D). Aastaringseid pidustus on palju, aga jaapnlased ei pea seda religiooniks. On seotud kohavaimudega. Šinsa – pühamu, gamiusuga seotud asutus. (templid on budismis!!) Rituaalid on pragmaatilised (elukohajärgsed ja endaga seotud). Jaapani usundid pole seotud niivõrd ideedega vaid konkreetsete vajadustega ja praktikatega (see on lihtsustatud variant). 712 a. Jaapani vanim tekst. Kojik. 720 a. Manyoshu. Jaapani kultuur on läbi elanud kaks suurt katkestust (muutust): I kokkupuude Hiina kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 4-6 saj. Hiina usundite ülevõtmine, integreerimine
Lugdunum pranslaste jumalus seotud ühe prantsuse linna nimega?. Nisu ja odra lõikuspüha. Kui kartul hakkas Euroopas levima, seondati ka sellega. 19. saj alguses hakkas kartulikasvatuds viljakasvatust asendama. Iirimaal selleks ajal lambad suguküpsed ja hakkas nende paari heitmine. 26. Keltide ettekujutus surmajärgsest olemisest. Keldid uskusid vaimudemaailma. Nad uskusid, et vaimud (hinged) asusus inimeses, loomades, taimedes, puudes, ja ka kohavaimudega nt allikates, jõgedes, koobastes jne. Hingi peeti surematuteks ja usuti hingede migreerumist. Eksisteeris ka karma idee ja väidetevalt olid nad nõus laenama raha igaühele, kes võla järgmises elus tasuda lubas. Teine uskumus oli hindede lõpmatus. Lahkunud hinged läksid kividesse või puudesse.Puid austati väga, eriti neid, mis haudadel asusid. Hinge taassünd ei pidanud toimuma kohe. Elude vahel rändas hind teispoolsusesse,
annaabi.ee 
