Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Keelelises mõttes põnev autor, teada, et osa
tekste kirjutas võru keeles, aga üldisemad, kirjakeelsemas osas võib erinevate keelekihtide põrkumist näha. Eriti see, mismoodi
üheltpoolt väga kõnekeelne, teisalt väga filosoofiline autor, kuidas kõnekeelne ja filosoofiline kõnepruuk kokku saavad. Ta ise on
öelnud ka seda, et koolis ei saanud aru, kuidas kirjandeid peab kirjutama. Ta võib ju üles kirjutada täpselt seda kuidas ta kõneleb.
Olulised nii proosas kui draamas kohatunnetus, paikruum. Kõiv on rääkinud ja kohavaimust, mis tema tekstides ilmutab. Mingis
mõttes võib väita, et koht on olulisem kui inimsuhted. Inimesed kogu aeg mängus, dialoog, suhtlemine, aga võib ka väita, et koht
tingib rääkimisviise ja suunab neid. Otseselt tõrjunud psühholoogilist lähenemisviisi. Vahing on psühholoogiline: koostöö vili ongi
filosoofi ja psühhiaatri vaatepunkt ja nende vaidlemine. Rõhutada ka seda, et kogu selle kõnelise ja filosoofilise põhikihi juures on
annaabi.ee 
