Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
elluviidavad, on määravaks poliitikute soov täita inimõigustealaseid lepinguid,
ühineda EL -ga jne.
Tundub et seaduseelnõu on poolik, sest esineb ebatäpsusi. Näiteks: Töölevõtmise
protsess on diskrimineeriv siis, kui, testid, mida tööandja valikuprotsessis kasutab, on
koostatud nii, et nad annavad rohkem punkte mehelike kui naiselike omaduste eest,
või kui näiteks see, kui tööandja kutsub vestlusele kõik naissoost kohataotlejad aga
mitteühtegi meest või et töötajate hulgas peab olema võrdselt nii mehi kui naisi.
Seaduses on küll punkt selle kohta, et kui amet nõuab ühe soo eelistamist, siis eelnev
ei kehti. Aga kes ütleb, mis on mis? Kes paneb siis paika kas kohale vaja just meest
või naist? Need otsustused tehakse stereotüüpide alusel, ka see on diskrimineeriv. Ja
alati on võimalik ka põhjendada, miks võeti just mees, aga mitte naine. On ka ütlus:
loll on see, kes vabandust ei leia
annaabi.ee 
