LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013
Paljud vormid on seotud põhjapoolkera kindlate
piirkondadega. Kuna liblikas elab tihti mägedes, on selle eri vormide elupaigad eraldatud. Aja
jooksul võivad neist vormidest areneda uued liigid.
See toimub tavaliselt olemasoleva liigi jagunemisel kaheks või enamaks üksteisest eraldatud
grupiks, keda lahutavad kas füüsilised tõkked, nagu meri või mäed, või siis muutunud
käitumine. Kui need rühmad on piisavalt kaua isoleeritud, arenevad igaühel oma
iseloomulikud kohastumistunnused ja nad muutuvad nii erinevaks, et ei saa enam teineteisega
järglasi.
Liikide teket on raske vaadelda, sest see toimub nii aeglaselt, kuid selle märke täheldab
hõlpsasti. Paljudel loomadel liblikatest mageveekaladeni esineb selgeid regionaalseid
erijooni. Aja jooksul võivad need kohalikud vormid ehk alamliigid muutuda täiesti
iseseisvateks liikideks.
VÄLJASUREMINE
Väljasuremine on evolutsiooni loomulik joon, sest mõned liigid löövad läbi,
teised mitte
annaabi.ee 
