Psühhopaatia ja psühhopaadid
traumad, mürgistused ja toitumishäired) võivad samuti põhjustada funktsionaalseid
hälbeid peaaju tegevuses ning aluseks olla psühhopaatilise isiksuse kujunemisele.
(Saarma, 1980). Üldjuhul on laps rahutu, kärsitu, nutab sagedasti või ilmneb lapsel
passiivsus, huvi puudumine ümbruse suhtes ja endassesulgumine.(Slik, 2000). Lapse
küpsemisel avalduvad kõrvalekaldumised üha sagedamini ja põhjustavad
kohastumisraskusi ühiskonnas. Isiku lõplikul välja kujunemisel puberteedieas ilmnevad
psühhopaatilised iseloomujooned juba täielikul kujul.
Omandatud psühhopaatia kahjustuste mõjul on mõningad erinevused. Tegemist võib
olla kas bioloogiliste või psühholoogiliste-sotsiaalsete kahjustavate faktoritega.
Bioloogilised kahjustused, näiteks nakkushaigused, peapõrutused, mürgistused ja
raskemad toitumishäired häirivad peaaju funktsionaalsete süsteemide harmoonilist
arenemist
annaabi.ee 
