Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
erinevatel viisidel: Emad, Isad, Vanad, Hoidjad, Peremehed, Kuningad või Jumalad ning
sõna ette võib käia mis tahes: Metsa, Vee, Nurme, Põllu jne. Sõna jumal on olemas kõigi
läänemeresoome keeltes ja taevase vaimu tähenduses oli ta Eesti alal nii tuntud, et
misjonäridel ei tekkinud üldse kahtlust, mis sõnaga hakata ladinakeelset vastet eesti
keelde tõlkima.
Kohalike jumaluste üldine märksõna võiks olla, et nad on kohasidused. Nad on seotud
mingisuguse piirkonnaga, kas taluga, metsaga või teatud kohaga metsas, sooga,
veekoguga. Keskaegsete pühakute seos on valdkonnapõhine (tegevusvaldkond).
Esimene suurem rühm nende seas ongi loodusevaimud. Tuntuim neist on metshaldjas.
Pärimuses on palju teateid sellest, et metsas on kohatud kummalisi olendeid, kes ei ole
ei inimesed ega loomad. Nad võivad olla inimese-, looma-, või linnukujulised. On ka
annaabi.ee 
