Oskar Kallis
etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti
talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti
sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva
kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade
(Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis
vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust
kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega. See oli aeg, mil käisid
pingelised otsingud nn eesti stiili leidmiseks. Probleem oli teqdvustunud ja sajandi alguse
põlvkond lootis selle lahendada.
Eesti silmapaistvate kunstnike seas oli Osakar Kallis ainuke, kelle kunstiharidus
piirdusvaid kodumaiste võimalustega, eelkõige A.Laikmaa ateljee-kooliga. Küllap oleks
temagi tee viinud Lääne- Euroopasse nagu A