Onomastika, nimekorraldus
Sillamäel kui
suletud linnas olid tänavanimed venekeelsed (, ,
), üksikuid venekeelseid nimesid oli ka Narvas ja isegi näiteks Harju
rajooni Klooga alevikus (, ). Siltidele ilmus
ametlikest nimedest hoolimata 1980. aastatel ka puht venekeelseid variante
(- Narva-Jõesuu kohta, . Tallinnas Velikije Luki
tänaval jne), Tallinna täitevkomiteelt nõuti nimede (Võidu
väljak) ja (Raekoja plats) ametlikku kinnitamist jne. Uut
tekkivat venekeelset kohanimistut hakkas sümboliseerima Tallinna lähedale
Muugale rajatav sadam, mille nimeks pandi - (see
tõlgiti hiljem eesti keelde kujul Tallinna Uussadam), kuid mis muutus vene
keeles õige pea ka paikkonnanimeks.
Kohanimede ametlik korraldamine toimus üleliiduliste mallide järgi,
viimane versioon sellest oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1981. a
seadlus "Territooriumi administratiivüksuste, asulate, ettevõtete, asutuste ja
annaabi.ee 
