Alvre leidis hiljem, et see on viertää-lõpust. Teadlaste seletused on tulnud üksteisele lähemale, ent mitte kattunud. Palju esineb seda Põ-Tartumaal, Virumaal, Järvamaal ja Põ-Viljandimaal, veidi Harjumaal ja Saaremaal. Kagu-Eestis pole. Valdek Pall pakkus, et –vere võib olla seotud alepõllundusega ja kuna Kagu-Eestis pole alepõllundusega tegeldud, pole see seal ka levinud. 4) 5. Eesti kohanimede kogumine ja uurimine. Linnatoponüümika kujunemine. 5) Kohanimeuurimine seisneb nime päritolu ja kujunemisloo selgitamises. Kohanimeuurimine on arenenud üksiknimede päritolu selgitamisest (= etümologiseerimine) täiemahuliseks uurimisalaks. 1. diakroonilised meetodid = etümologiseerimine 6) Kohanimed jagunevad kaheks: kohanime päristähendus on see, mida ta tähistab, aga tema ennisvorm on see, kui kohanimi koosneb äratuntavatest ülldsõnadest, siis peab rahvas tähenduseks just ennistähendust (ehk millest nimi tuletati)