Onomastika, nimekorraldus
raamatuid, avalike siseveekogude kinnitatud nimekirja kui ka põhikaarti. Nii
järvede kui ka soode nimede puhul muutub väikeste objektide juurde minekul
probleemiks nimede kordumine. Oleks vaja välja pakkuda mingi standard,
kuidas kirjutada, kas Tsolgo Mustjärv, Nohipalo Mustjärv, Lutsu Mustjärv, või
Mustjärv Lasva vallas Tsolgo külas jne. Kaikal ja Rimmis on iga teise talu
maadel oma Nurmmägi, aga üks Nurmmägi, suurim tõus AntslaTsooru
maanteel oleks kindlasti väärt ka kohanimeregistrisse kandmist. Ehk peaks
esialgu tegelema just määratlemisega, milliste parameetritega peaks olema
loodusobjekt, et selle nime kohanimeregistrisse kanda, kusjuures arvestataks
ka kultuurilisi parameetreid: käidavus, tuntus, legendid.
Asulanimed. Kuigi 1997. a toimus suurem külanimede taastamine, s.t
ametlikku nimistusse tagasiarvamine, ei tehtud seda ühtlaselt üle Eesti.
Näiteks Pärnumaal taastas külanimesid Varbla vald, ent umbes sama
asustuspildiga Tõstamaa vald seda ei teinud