presidendiga (~ Läti presidendiga) – selles lauses on president väiketähega. Portaalinimi Orkut on suure algustähega. Kirjutage Tallinna toomkirik. Kirjutage rahvusvaheline soome-ugri kongress (väikeste tähtedega). Sõna suursaadik on väikese algustähega. Soovitame kirjutada Briti inglise keel ja Ameerika inglise keel. Kirjutage Euroopa puuetega inimeste aasta. Sõna vastlapäev on väikese algustähega. Males on Šveitsi süsteem (kohanimeline täiend suure algustähega). Õige on väikese algustähega aasta õpilane, aasta õpetaja. Õige on üleeuroopaline, mitte „üle-Euroopaline“. Kirjutage Soome kelk. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Kirjutage Saksa kvaliteet. Kirjutage Stalini-aegne (mitte „staliniaegne“).
2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1
presidendiga) selles lauses on president väiketähega. Portaalinimi Orkut on suure algustähega. Õige on kirjutada Tallinna toomkirik. Sõna suursaadik on väikese algustähega. Soovitame kirjutada Briti inglise keel ja Ameerika inglise keel. Eestis toimus 19181920 Vabadussõda (suure algustähega). Õige on kirjutada Euroopa puuetega inimeste aasta. Sõna vastlapäev on väikese algustähega. Males on Sveitsi süsteem (kohanimeline täiend suure algustähega). Õige on väikese algustähega aasta õpilane, aasta õpetaja. Õige on üleeuroopaline, mitte ,,üle-Euroopaline". Õige on kirjutada Soome kelk. Õige on kirjutada Tiziani punane. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev.
, nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida EKI kodukal. Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas. Probleemid võivad avalduda: kohapealne algne nimi võib olla tänaseks välja vahetatud
annaabi.ee 
