Onomastika, nimekorraldus
mõned vajalikud sätted, nt isiku õigus omarahvuslikule nimemallile (oli
varasemas seaduses); ebatäpselt on sõnastatud nimede ümberkirjutust
käsitlevad laused (viidatakse Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisele muudes
tähestikes, ent ei mainita muukirjaliste nimede ümberkirjutamist Eesti
dokumentidesse).
Otseselt nimesid käsitlevatest õigusaktidest on praegu olemas
kohanimeseadus, isikunimeseaduse eelnõu ja ärinimesid hõlmav
äriseadustik, samuti mitmeid rakendusakte (eriti kohanimekorraldust
puudutavaid). Neist on täpsemalt juttu allpool vastavates peatükkides.
3 ISIKUNIMED
3.1 Isikunimede kujunemine
Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel
olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed
asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega,
enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari, Jaan). Laennimed
moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigas hakati