b) vetenimed ehk hüdronüümid e) teenimed ehk dromonüümid c) mäenimed ehk oronüümid f) Kohanimesid liigitatakse ka koha suuruse järgi: oluline on nime kasutajaskond, mitte objekti enda suurus. a) mikrotoponüümid = pisikohanimed b) makrotoponüümid = päriskohanimed (kunstlikud suurkohanimed) + mesotoponüümid (kohanimede põhihulk) g) Kohanimekooslus – mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab teatava terviku. Eestis peamiselt 2 tüüpi: krunditud maadele omane (asustusnimekeskne, talule anti maatükk, mis enam ei muutunud, keskseks sai talunimi, nt Jaani talust said Jaani põld ja mägi) ja lapimaasüsteemilise omane (ühismaad jagati lappideks, loodusnimed on jäänud iseseisvaks, pole seotud talunimedega).
annaabi.ee 
