Onomastika, nimekorraldus
lisaks võimalust märkida põhikaardil ka kohanimes esinevat eriti tugevat
palatalisatsiooni, sest nii märkimata jätmine, nagu Tona, Kolo, kui ka j-ga
märkimine, nagu Tonja, Koljo, on ühtviisi kaugel originaalhääldusest Ton´a,
Kol´o. Palatalisatsiooni akuudiga märkimist lubatigi erandina kaartidel, kuid
mitte kohanimede ametlikus kirjakujus. Kõik muud murdejooned, mida on
võimalik edasi anda eesti kirjaviisi vahenditega, osutusid ühtäkki
vastuvõetavateks nii kohanimekomisjonis esindatud nimeuurijatele,
kartograafidele kui ka riigiametnikele.
Peamised kasutusele tulnud Võru murde jooned on: ä-harmoonia (Härämäe),
ü-harmoonia (Küllätüvä), õ-harmoonia (Saarlasõ), ülipika o kõrgenemine
(Suurõsuu), ülipika e kõrgenemine (Viirksu), nõrga astme afrikaat (Soekõrdsi)
ja kolmanda silbi alguskonsonandi nõrgenemine (seda esineb Võru murdes
paikkonniti, nt Sakudi).
Võru Instituut asus tegema selgitustööd omavalitsustes, et need taotleksid
annaabi.ee 
