Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
eki.ee/dict/vms/). Eesti Looduse (2010, 8) väljaanne
kõneleb sellest, et tähtis pole kriivade kõverus, vaid kõrgus, sest kriivadel matkates on
kõverus küll üks viimaseid tunnuseid, mille peale rändur tulla võib. See, mis kaardi pealt
vaadates on ilmselge, ei pruugi looduses uitavale kütile või marjulisele tähtis olla. Pigem on
matkajale oluline kriivade kõrgus: kerkivad need ju ümbritsevast madalast soost ning pakuvad
kulgemiseks kindlat jalgealust. Kriivadega seotud eestikeelsed kohanimedki viitavad sellele
tõsiasjale: ikka leidub neis sõna „mägi” või „saar”, mis on igati kohane tähistama
ümbritsevast eristuvat kõrgemat kohta. Mitte ükski kohanimedest ei viita kuidagi kõverusele.
Seega võime arvata, et inimestele, kes kord Alutaguse lõunaosa asustasid, ei olnud oluline
mitte kriivade kõverus, vaid tõik, et tegemist oli kõrgemate kuivade küngastega (Eesti
Loodus, 2010/8)
Ja just nimelt „küngas” sobitub hästi venekeelse sõnaga грива
annaabi.ee 
