kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on asjad risti vastupidi. Ühiskonna ja tehnoloogia areng on teinud meist tõelised maailma valitsejad. Loodus ei ole ammugi enam midagi sellist, mida vaadatakse aukartuse ja lugupidamisega, vaid see pannakse teenima üksnes meie huve. Põllud kurnatakse, mered püütakse kaladest tühjaks ning väärtuslikud, isegi maailmale hädavajalikud vihmametsad raiutakse armutult maha, et rahuldada aina suurenevaid inimeste nõudmisi
Juhtimine- kasutan strateegiat 5. Mis iseloomustab tänapäeva strateegia kujundamist avalikus sektoris? Mis seda mõjutab, kuidas? Strateegiline juhtimine ja planeerimine on samatähtsad kui teised protsessid Väliskeskkonna arvesse võtmine- enese positsioneerimine selles. Aitab teha valikuid. Kus oma ühiskonnas asume- kui suur on riik, mis roll tal on. Kus maailmas asume. Suunatus pika-ajalisusele o Enne kohanesime keskkonnaga, nüüd püüame ennustada, mida keskkonna muutus kaasa toob. Ei saa jääda ootama, peame oleme valmis kõigeks o Tegeleme jätkusuutlikkusega, tänapäeval tähtis Tähtsamad asjad strateegias kirjas o Keskkond on nii muutuv ja keeruline, et ei ole mõtet detaile panna. Kohanemisvõimelisem, paindlikum. Üldsuund selge. Eesmärkide sidumine organisatsiooni hierarhiaga o Võimaldab kiirelt ja selgelt tegutseda kui hierarhia paigas