Nüüdiskirjandus
lootust ei sisenda. Need on eksistentsiaalsed küsimused, mis katku suust kõlavad. See on
oluline, et seda ei ütle eestlane eestlasele või sakslane eestlasele, vaid Katk on rahvusülene.
Selles tähenduses on ta objektiivne ja mingit objektiivsust see hinnang selle kaudu võiks ka
sisaldada, mingit selgemat vaadet kogu sellele tervikkontekstile või aeg-ruumile.
Selle ,,Rehepapi" kohta väideti ilmumisjärgselt 2000 aastal, et see raamat kirjeldas eestlaste
kohanemisvajadust või seda, et eestlane on kiire kohaneja, tema iseloomu üks omadus on
kohanemine, muutumine, muutumisvajadus jne. Ehk nii need katkusõnad kui
kohanemisproblemaatika, ei puuduuta üksnes ajaloolist aegruumi, vaid paljuski on see raamat
ka 90ndaest ja nendest protsessidest, mis toimuvad pärast taasiseseisvumist. Samavõrd, kui
siin kirjeldatakse mingit ajaloolist situatsiooni, kirjeldatatkse siin ka kaasaegset olukorda.
,,Rehepapi" miljöö ja ruum on Eesti küla
annaabi.ee 
